Enamus soovib riigieksameid sooritada

Valitsus kiitis 4. mail heaks haridus- ja teadusministri ettepaneku, mille kohaselt ei ole sel aastal riigieksamid kohustuslikud. Teisisõnu selleks, et saada gümnaasiumi lõputunnistust, ei ole vaja tänavu riigieksameid sooritada.

Kui õpilane ei soovi sel kevadel ühte või mitut riigieksamit sooritada, siis pidi ta oma riigieksami tühistamise soovist teatama e-posti teel aadressil innove@innove.ee 11. maiks. Kui õpilane soovib siiski riigieksameid sooritada sel õppeaastal, siis ta ei pidanud midagi tegema, sest tema andmed on juba Eksamite Infosüsteemis (EIS) olemas. Hiljemalt 7 päeva enne eksami toimumist edastab Sihtasutus Innove e-posti teel kõigile registreerunutele informatsiooni eksami toimumise aja ja koha kohta.

Mis puudutab neid õpilasi, kes ei ole mingil põhjusel jaanuaris riigieksamitele registreerunud, siis hetkel ei saa nad kahjuks enam selle aasta mais-juunis toimuvatele eksamitele registreeruda, kuid neil tekkis võimalus registreeruda riigieksamite lisaeksamitele, mis toi muvad sügisel. Lisaeksamitele saavad registreeruda ka need õpilased, kes ei sooritanud eksameid kevadel või need, kes ei jäänud saadud tulemustega rahule.

Riigieksameid korraldatakse sel ajal kehtivaid ohutusmeetmeid järgides ja piiranguid silmas pidades. Sihtasutus Innove saatis 5. mail kõikidesse koolidesse koostöös Terviseametiga välja töötatud eksamite korraldamise ja läbiviimise juhised.

Vaatamata sellele, et riigieksamite sooritamine ei ole 2019/2020. õppeaastal 12.klassi lõpetamise kohustuslik tingimus, valdav osa Narva gümnasistidest ei kavatse ikkagi loo buda nendes osalemisest. Esialgsetel andmetel osaleb sellel õppeaastal eksamikatsetel üle 70% õpilastest 20.jaanuariks 2020 registreerunute arvust. Tuletame meelde, et 20. jaanuari 2020 seisuga oli registreerunute üldine arv eesti keele emakeelena riigieksamile 37 inimest, eesti keele teise keelena – 332 inimest, matemaatikas 357 inimest. See, et gümnaasiumiõpilased otsustasid sel kevadel kasutada Haridus- ja Teadusministeeriumi pakutavat võimalust sooritada eesti keele (emakeele ja teise keelena) ja matemaatika riigieksamit, on arusaadav, sest sel juhul on neil tulevikus rohkem võimalusi, kuna rii gieksamite tulemused ei aegu ning kehtivad paljudes ülikoolides nii Eestis kui ka välismaal.

9. klasside lõpetajate osas, kelle jaoks eksamid samuti ei ole sel õppeaastal põhikooli lõpetamise kohustuslik tingimus, on 8.-10. juuniks aga määratud eesti keele kui teise keele eksam, mis on heaks võimaluseks saada B1 keeletaseme tõend. On näha, et loobujate arv on põhikooli lõpetajate seas suurem kui gümnasistide seas. Veebruaris eesti keele kui teise keele eksamile registreerunute 9. klasside õpilaste arvust, neid aga oli 486, soovivad eksamit sooritada esialgsetel andmetel vähem kui pooled.

Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 30. juunil. Ent kuna sel aastal ei ole lõpueksamid kooli lõpetamise kohustuslik tingimus, siis võivad koolid lõputunnistused välja anda siis, kui õppetöö on lõppenud ning kõik sellel õppeaastal kooli lõpetamiseks kehtivad tingimused on täidetud.

Viktoria Lutus, Narva linnavalitsuse liige, Kultuuriosakonna juhataja

Добавить комментарий

Ваш адрес email не будет опубликован. Обязательные поля помечены *