Umbusaldushääletuse põhjused

Kallid narvalased! Narva linnavolikogu opositsioonisaadikud esitasid umbusaldus avalduse mulle kui linnapeale ja linnavolikogu esimehele Irina Janovitšile. Kahjuks ei ole umbusalduse avalduses umbusaldamise põhjust märgitud. Ajakirjanduses on avaldatud umbusaldusele alla kirjutanud volikogu liikmete Katri Raik ja Tarmo Tammiste kommentaarid ( 29. oktoobri artiklis rus.postimees.ee pealkirjaga “Narva opositsioon loodab linna juhtkonna kuu aja pärast vallandada” ja ajalehes Põhjarannik 31. oktoobri 2020)

Nendest artiklitest järeldub, et mind kui linnapead süüdistatakse pealiskaudses töös õiglase ülemineku programmi osas, töökohtade loomiseks ideede puudumises, Narva õiglase ülemineku projektidega hilinemises, normaalsete suhete puudumises linna ja riigi vahel, samuti ka põhimõtteliselt sõpruslinnade ja erinevate linnade vaheliste kontaktide katkemises.

Pean vajalikuks kommenteerida neid opositsiooni väiteid, et narvalastel oleks selge arusaam, et töö käib ja linn areneb.

Õiglase ülemineku programmi põhieesmärk on leevendada kliimaneutraalsuse protsessi negatiivseid mõjusid 2050. aastaks sel viisil, et inimeste elu ei halveneks ja maakond ei kaotaks elanikkonda. Selles programmis on määratletud tegevuste ja rahastamise võimalikud suunad. Esiteks on see mitmekülgse ja kaasaegse ettevõtluse arendamine (põlevkivi tootmise ümberkorraldamine, keemiatööstuse arendamine, taastuvenergia tootmine). Teiseks puudutab see elukeskkonna arengut. See hõlmab transpordi infrastruktuuri arendamist, hoonete renoveerimist, elamurajoonide ja atraktiivse linnaruumi arendamist, aga ka sotsiaalsfääri arendamist.

Käesoleva aasta oktoobris pakkus Narva linnavalitsus riigihalduse minister Jaak Aabile 73 punkti meie linna elukeskkonda parandamiseks. Võimalusel esitab Narva nende projektide rahastamistaotlused nii Õiglase ülemineku programmide kui ka teiste Euroopa Liidu rahaliselt toetatavete programmide raames. Samuti on oluline rõhutada, et need projektid on aluseks tulevasele linnaarengu strateegiale ja uuele üldisele linnaplaneeringule ning kogu järgmise aasta jooksul arutatakse neid küsimusi laialdaselt, sealhulgas ka linlastega

Kahtlemata Õiglase ülemineku programmi põhirõhk on 5000 töökoha loomine Ida-Virumaale 1700-eurose brutopalgaga. Uued töökohad peaksid kompenseerima kaotused põlevkivi- ja energiasektoris. See on väga terav probleem, mis ei puuduta ainult Narvat, vaid ka teisi Ida-Virumaa omavalitsusi. Ettevõtted, mida ähvardab sulgemine, on maakondliku tähtsusega ettevõtted,. Seetõttu otsustati, et meie maakonna kohalikud omavalitsused koostavad töökohtadega seotud meetmete ja projektide üldloetelu ning esitavad selle ühtse dokumendina Ida-Virumaa Omavalitsuse Liidu kaudu. Praegu käib selle dokumendi ettevalmistamisel aktiivne töö Ida-Virumaa linnade ja valdade esindajatest korraldatud töörühmas ning lähiajal koostatakse nimekiri ja esitatakse see riigi juhtgrupile Õiglase ülemineku küsimustes.

Ajalehe Viru Prospekt 20. juuni 2016 artiklis „Linnapea: kohalik maks aitaks Narva prahist puhastada” ütleb Narva linnapea ametis olev hr Tammiste, et: „Linn pole muidugi ettevõtja ja ei ava uued töökohad. ” Võin kinnitada, et sellest ajast pole midagi muutunud. Selles küsimuses on suurim roll riigil ja ettevõtjatel. Linn saab ainult aidata kaasa töökohtade loomisel. Näiteks on Narva linn SA Ida-Virumaa tööstusalade arenduse kaasasutaja (IVIA). Narva on sellele sihtasutusele eraldanud suuri maaalasi infrastruktuuri arendamiseks ja osaleb IVIA töös oma esindaja kaudu nõukogus. Samuti on oluline märkida, et arendades linna infrastruktuuri ja luues kodanikele uusi vaba aja veetmise võimalusi, suurendame ka linna atraktiivsust potentsiaalsete investorite jaoks.

Teine Tarmo Tammiste süüdistus on see, et linna ja riigi vahel pole normaalset suhet kuid ajakirja Viru Prospekt samas 20. juuni 2016. aasta artiklis ütleb hr Tammiste järgmised tsitaadid: “Ja ausalt öeldes on valitsus palju meid puudutanud asju, mis, julgen öelda, on isegi naeruväärsed.”; “See tähendab, et vabariigi juhtkonnaga pole konflikti, kuid pole ka reaalset toetust.”; “Mind eriti liigutavad ministrite avaldused selle kohta, kui palju on riik Narvat aidanud.”; “… aga nimetada seda investeeringuks Kirde-Eestisse on lihtsalt jama …”; “Muidugi on ebaloogiline, et maakonnakeskus on meie omast 3 korda väiksem linn ja nüüd võib-olla juba 4 korda. Kuid siin ei sõltu midagi meie soovist. Keskvõimud otsustavad selle. “.

 Seetõttu võib järeldada, et Tarmo Tammiste linnapeaks oleku ajal ei olnud linna ja riigi vahel suhet head. Julgen kinnitada, et nüüd on meie suhted palju paremad ja me oleme ministeeriumidega pidevalt kontaktis kõigis linna jaoks olulistes riigi küsimustes. Näitena võime tuua mahuka ja hästi korraldatud töö Haridus- ja teadusministeeriumiga kahe uue riigigümnaasiumi ehitamise ja kahe kooli renoveerimise osas. Samuti teeme tihedat koostööd Sotsiaalministeeriumiga, mille tulemuseks on uued projektid. Näiteks käivitame pilootprojekti «Noortegarantii tugisüsteem (NGTS)» perioodiks 01.03.2021- 31.10.2023.

NGTS on just noorte jaoks loodud süsteem, mis toetab mitteõppivaid ja mittetöötavaid noori tagasi kooli või tööle minemisel kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldaja kaudu. Samuti jõuti kokkuleppele ka psüühiliste erivajadustega inimeste maja ehituspaik AS-ga Hoolekandettenused.

Viimastel aastatel olen korduvalt kohtunud presidendi, peaministri, kultuuri-, sotsiaal-, rahvastiku-, keskkonna-, sisse- ja riigihalduse ministritega. Kõik kohtumised olid positiivses küljes ja ma pole kunagi kuulnud, et Narva suhtes võiks olla eelarvamusi või et mõnel ministeeriumil oleks raskusi Narvaga suhtlemisel.

Samuti pole selge Tarmo Tammiste etteheite sisu teiste linnadega kontaktide puudumise kohta. Esiteks tahaksin teada rohkem spetsiifikat, millistest linnadest me räägime? Eelarve koostamise ja raamatupidamise osas on meil koostöö ja arvamuste vahetus Pärnu, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva-Jõesuu linna finantsteenistustega. On olemas hea kogemus koostööst Tartu ja Viljandi finantsteenistustega. Narva on Ida-Virumaa Omavalitsuse Liidu (edaspidi IVOL) liige, kus ma olen aseesimees ja osalen iga kuu IVOLi juhatuse koosolekutel. Samuti on kõigil IVOL-i komisjonidel esindajad Narvast. Lisaks on Narva Eesti Linnade ja Valdade Liidu liige. Rakvere linnapea Triin Varekiga on jõutud kokkuleppele Narva linnavalitsuse esindajate visiidis, et luua töökontakte, samuti vahetada ideid ja kogemusi ühiseks tööks.

Rääkides sõpruslinnadest, siis tuleb tunnistada, et olen nö pärandiks saanud partnerlinnad, kelledest mõnega on kontakt ammu kadunud.

Suhtlemist jätkavad samad kohalikud omavalitsused, kes meiega aktiivselt koostööd tegid. Meie sõbrad Peterburist (Balti maja teater-festival jt) pidid tulema meie juurde linnapäevadele ja sügispealinna avamist tähistavatele üritustele, kuid paraku on see praeguse koroonaviiruse olukorra tõttu võimatu. Suhtleme aktiivselt ka teiste linnade esindajatega. Näiteks hiljuti toimus video koosolek meie naabri Jaanilinnaga. Sellel kohtumisel kavandati meie linnade ühised üritused talveks ja kevadeks. Nii et töö käib ja meil pole ühegi omavalitsusega suhtlemisel probleeme. Loomulikult lähtun eeldusest, et igal kontaktil ja visiidil peaks olema konkreetne eesmärk ja tulevikus on see Narvale kasulik. Need ei tohiks olla lõbureisid.

Kokkuvõtteks tahaksin kutsuda narvalasi aktiivselt osalema linna arengustrateegia aastani 2035 arutamisel ja Narva uue üldplaneeringu koostamisel. Need on väga olulised dokumendid, mis määravad meie linna arenguks vektori aastateks. Kõigist avalikest aruteludest Linnavalitsus teatab ette.

Aleksei Jevgrafov

Добавить комментарий

Ваш адрес email не будет опубликован. Обязательные поля помечены *