Ida-Viru tööturg eile, täna, homme. Millised on suurimad väljakutsed?

Ida-Virumaa on ajalooliselt olnud suure töötuse osakaaluga maakond. Põhjused on seotud eelkõige sellega, et pikka aega on Ida-Virumaa olnud tööstuspiirkond, kus suurem osa elanikkonnast on olnud seotud energeetika, mäetööstuse või tekstiilitööstusega, kes on elanud tööstuse läheduses linnas või asulas. Märkimisväärne osa Ida-Virumaa, sealhulgas ka Narva inimestest on pikalt töötanud ühes ettevõttes oma kodulinnas, enamasti töökoha vahetus läheduses.

Tööturg hakkas järsku muutuma umbes 10 aastat tagasi. Suurte tööstusettevõtete kõrvale on loodud väikeseid ja keskmisi ettevõtteid. Ida-Virumaale on viimase kümnendi jooksul investeerinud ja töökohti loonud uued ettevõtted ning pakutavate töökohtade arv on aasta-aastalt kasvanud.

Üha rohkem tekkis töökohti Ida-Virumaa jaoks uutesse sektoritesse nagu näiteks teenindusse ja sotsiaalsfääri. Ida-Virumaast oli saanud atraktiivne turismipiirkond. Ometi ei ole muutused toiminud nii kiiresti kui mujal Eestis.

Oleme läbi tegemas neid muutusi, mis Tallinnas, Tartus ja osaliselt ka mujal Eestis juba seljataga on. Ka Ida-Virumaa inimeste jaoks hakkas tasapisi uueks reaalsuseks saama see, et inimene teeb oma tööelu jooksul läbi mitu karjääri, vahetab töökohti mitu korda ning töötab ka pensionieas ning töötab ka kodust kaugemal.

Täna oleme ootamatult sattunud hoopis uude olukorda seoses kogu maalima vapustanud koroonahaiguse levikuga. Mida see tähendab?

Esiteks seda, et osa muutusi, mida ennustasime tulevad kiiremini, kui me plaanisime ja teiseks, toimuvad muutused, mida me ei osanud ette näha.

Kuidas siis hakkama saada, kui muutused on kiired ja kohati ka ootamatud? Ennustada on keeruline, aga toon mõned tähelepanekud ja mõtted.

Töötute arv Ida-Virumaal on täna ( 05.05.2020) 7958, neist Narvas 3946, see tähendab, et registreeritud töötuse osakaal on 13%. Töökohti on Ida-Virumaal täna pakkuda 564.

Kümme aastat tagasi oli piirkonna registreeritud töötuse osakaal 20% töötute arv üle 10 000 ning töökohtade arv, mida töötukassal oli pakkuda vaid mõnikümmend.

Ida-Virumaa on ja jääb ka tööstuspiirkonnaks. Tööstusparkide areng näitab, et piirkonna vastu tunnevad huvi uued tööstus- ja logistikaettevõtted. Arenenud ja uuenenud on olemasolevad suured ettevõtted. Tänased tööstusettevõtted vajavad haritud ja oskustega spetsialiste ja oskustöölisi. Ettevõtted, kes toodavad eluks vajalikke seadmeid ja asju on vajalikud nii täna kui tulevikus.

Haridus, mis võis varasemalt väga eriline olla, praegu enam ei kõneta. Teadmisi ja oskusi tuleb pidevalt täiendada. Uued töökohad nõuavad teistsuguseid oskusi kui varem omandatud. Oluline on olla enda täiendamiseks või millegi sootuks teistsuguse juurde õppimiseks valmis.

Näiteks Narva büroos arvel olevatest klientidest on ligi 1000 inimest, kel puudub erialane haridus. Arenguruumi on digi- ja keelte oskustes. Narva klientidest arvutioskus on algtasemel 1800 inimesel, 130 kliendil puudub arvutioskus, eesti keele oskus puudub 1500 kliendil. On, millele mõelda. Seega keeleoskus, digioskused, kaasaegsed tööalased oskused on väga olulised selleks, et tööturul edukas olla. Aitab uudishimulikkus ja tahe õppida ja areneda. Võimalused selleks on olemas. Elukestev õpe võib küll kulunud väljend olla, kuid sel on rohkelt kõlapinda taga. Samuti on ümberõppel. Loomulikult ümberõppeotsus peab olema läbimõeldud ning kaalutletud, lähtuma inimese soovist ja tema võimalustest tööturul. Suhtumine, et ma olen siiamaani nii hakkama saanud, et pole olnud vaja õppida kahjuks täna inimest edasi ei aita. Õppida ei ole kunagi hilja ja teadmised ning oskused annavad vabaduse valida. Tänaseks oleme kõik jõudnud arusaamisele, et osa töödest ja teenustest, sealhulgas ka koolitus toimub läbi e-kanalite.

Tööturul on tänaseks selgunud valdkonnad, kes juba enne eriolukorda olid raskustes, nendel läheb kindlasti raskemaks. Näiteks võib tuua iluteeninduse valdkonna. Meie klientide hulgas oli palju neid, kelle ainus soov oli saada iluteenindajaks. Nüüd, uues olukorras, on just see valdkond üks põhilisi, kus inimestel tuleb otsida tööd muus valdkonnas, kindlasti väga head tegijad jäävad, aga pigem tuleb otsida tööd mujalt.

Kergem on nende inimeste seis, kes on juba töökohti vahetanud või end vahepeal täiendanud on.

Oluline mõelda laiemalt, millist tööd ja kus ma saaksin tulevikus teha. Miks mitte võtta vastu ka lühemaid tööampse, töötada kodust kaugemal, proovida midagi teistsugust, mida varem pole teinud.

Ida-Virumaa inimestel on vähem mobiilsust kui teiste piirkondade elanikel ning oma kodulinnast kaugemale tööle minna väga ei soovita. Mõnikord, kasvõi ajutiselt tasuks kaugemaid töökohti kaaluda. Kui sobiv töökoht asub kodust kaugemal, tuleks ehk kaaluda see ajutise lahendusena vastu võtta ning samal ajal kodukandi tööturgu jälgida.

Kuidas töötukassa saab aidata?

Kiireid muutusi on inimestel väga raske mõista. Inimene ei ole muudatusteks kunagi valmis, eriti siis, kui otsustajaks ei ole tema ise. Ometi loovad ka ootamatud muudatused soodsa pinnase enda jaoks teisi võimalusi avastada.

Tööandjad räägivad, et nad ei leia sobivate oskustega inimesi. Tööotsijate sõnul pole aga tööd. Käärid tekivad sellest, et mõlema poole ootused teineteisele on üksteisest erinevad. Tööandjatega, kes on huvitatud Ida- Virumaa oskustöölistest ja spetsialistidest teeme aktiivset koostööd ja muuhulgas selgitame, et tasuta tööjõudu meil pakkuda pole. Tööandjad saavad pakkuda parimat oma võimaluste piires.

Töötukassa pakub erinevaid teenuseid nii tööandjatele kui tööotsijatele. Ikka selleks, et aidata tööotsijatel leida töö ja tööandjatel töötaja. Me toetame tööandjaid töökohtade loomisel ning vajalike töötajate värbamisel ja koolitamisel. Meie roll on omavahel kokku viia tööandjad ja tööotsijad.

Inimene valib, mis talle sobib. Sageli öeldakse, et tööturul pole minu jaoks midagi, kuid tuleb osata ka tööpakkumiste sisse vaadata. Kui sealt leiab vähegi sobiva, siis võib juba kandideerida. Võib-olla esimene kord ei õnnestu, kogemus aga õpetab. Tööandja paneb kuulutusse töötaja ideaalkuvandi. Läbirääkimisruumi on alati ja kui ka mõni oskus vajab arendamist, siis töötukassa toel saab palju juurde õppida. Rohkelt negatiivseid vastuseid saades võib motivatsioon kõikuma lüüa, kuid tuleb end koguda ja edasi proovida. Konsultant aitab ja nõustab, kuidas edasi minna. Peab vapper olema, julgelt küsima. Mida pikemaks töötu-periood läheb, seda keerulisem on tööturule naasta.

Vaatamata emotsionaalselt raskele perioodile ei tohiks tekkida ebamäärast infosulgu. Avatud ja aus suhtlemine on võti, abi küsimine ja abi pakkumine on oluline. Kindlasti saab töötukassa koos kohaliku omavalitsusega toetada ja olla abiks igale inimesele. See ongi ju meie töö.

Soovime ja toetame, et inimestel oleks rohkem eneseusku.

Anneki Teelahk

Eesti töötukassa

Ida-Virumaa osakonna juhataja

Добавить комментарий

Ваш адрес email не будет опубликован. Обязательные поля помечены *